Läksin uuesti (kolmandat korda sis) kooli.Alguse tunne on hea,aga eks see ole alati nii,kõik loodavad ja toetavad.Kõik,kellest ma sellist kottimist arvata ei osanudki...aga sedaenam kasvab hirm ebaõnnestumise ees iga päeva ja iga "koolis läheb kolmed-neljad" jutuga.
Üldse on pime ja kõle ja midagi ilusat ei ole ega vast ka tule.Kõik tõmbuvad enne talve oma kesta sisse..kes naise kaissu kes koolitöösse ja taas võtan üksi ette retke läbi külma ja pimeda
Elul on asjalik kirme aga selle all on kõik nii nagu ikka...kelmused ja huiamine.
tahaks siinkohal öelda et "Vargil ei käi.Kioskis ei käi"...aga ma käin.
Vahel tahaks uuesti proovida...seda elu elamist....otsastpeale...
Aga siin ma kord oled.Selline nagu ma olen...seniks kuniks olen
2 kommentaari:
joukle.. seda et uuesti alustada saad nii kibedalt soovida alles siis kui neli kümpsi juba seljataga. Praegu - mainäeprobleemi. Enamus inimesi Sueas alustavadki.
Ott
PS. See kirme värk oli Sul hästi öeldud.
sul on võimalik iga hommik uuesti alustada. teha täpselt neid tegusid ja mõelda täpselt neid mõtteid, mis sa tahaksid, et sind kõigekõige rohkem iseloomustaksid. sa ju tead seda tegelikult:)
Postita kommentaar