kolmapäev, 14. oktoober 2009

Unetus.

Viimasel ajal on väga rahutu olla olnud.Magada ei saa ja koguaeg on mingi ebameeldiv tunne kuklas.
Läksin uuesti (kolmandat korda sis) kooli.Alguse tunne on hea,aga eks see ole alati nii,kõik loodavad ja toetavad.Kõik,kellest ma sellist kottimist arvata ei osanudki...aga sedaenam kasvab hirm ebaõnnestumise ees iga päeva ja iga "koolis läheb kolmed-neljad" jutuga.
Üldse on pime ja kõle ja midagi ilusat ei ole ega vast ka tule.Kõik tõmbuvad enne talve oma kesta sisse..kes naise kaissu kes koolitöösse ja taas võtan üksi ette retke läbi külma ja pimeda

Elul on asjalik kirme aga selle all on kõik nii nagu ikka...kelmused ja huiamine.

tahaks siinkohal öelda et "Vargil ei käi.Kioskis ei käi"...aga ma käin.


Vahel tahaks uuesti proovida...seda elu elamist....otsastpeale...



Aga siin ma kord oled.Selline nagu ma olen...seniks kuniks olen